Veebiarendaja kadus või koduleht jäi pooleli? Mida edasi teha?

Veebiprojekt võib jääda pooleli väga erinevatel põhjustel. Arendaja lõpetab tegevuse, koostöö läheb katki, projekt venib kuude kaupa või selgub alles hiljem, et keegi ei oska olemasolevat süsteemi enam muuta.

Esimene mõte on sageli kogu asi maha võtta ja uuesti teha.

Sellega ei tasu kiirustada.

Ka pooleli jäänud veebis võib olla palju kasutatavat: kujundus, tekstid, tooted, kliendiandmed, tellimused või juba valmis funktsioonid. Enne uue projekti tellimist tasub välja selgitada, mis sul tegelikult olemas on ja millele sul ligipääs on.

1. Ära kustuta ega koli midagi enne, kui olukord on selge

Kui olemasolev veeb vähemalt osaliselt töötab, jäta see esialgu rahule.

Ära:

• kustuta veebimajutusest faile;
• paigalda vana lehe asemele uut süsteemi;
• eemalda pluginaid või muid lisasid;
• muuda domeeni seadeid;
• lõpeta veebimajutuse lepingut;
• sulge vana arendaja kontosid enne, kui vajalik info on kätte saadud.

Esimene eesmärk on säilitada olemasolev seis.

Enne suuremaid muudatusi tuleks teha veebist ja selle andmetest varukoopia. Nii on võimalik vajadusel algse seisu juurde tagasi minna.

2. Kogu kokku kõik ligipääsud

Uus arendaja saab olukorrast palju kiiremini aru, kui vajalikud ligipääsud on olemas.

Kõige olulisemad võivad olla:

• domeeni haldus;
• veebimajutus;
• kodulehe või e-poe administraatori konto;
• ettevõtte e-postiga seotud teenused;
• Google Search Console ja Analytics;
• makselahendused;
• pakiautomaadi- ja transporditeenused;
• raamatupidamise või lao ühendused;
• muud teenused, millega veeb on seotud.

Kõiki neid ei pruugi sinu veebis olla.

Oluline on välja selgitada, millised kontod kuuluvad ettevõttele ja millised loodi eelmise arendaja nimele või tema konto alla.

Kui sa ei tea, milliseid ligipääse vaja on, pole sellest midagi. Sageli saab uus arendaja olemasoleva veebi põhjal aidata välja selgitada, mida täpselt otsida.

3. Kontrolli, kelle käes on domeen

Domeen ehk veebiaadress on üks tähtsamaid asju, mille üle ettevõttel peaks olema kontroll.

Veendu, et sul oleks võimalik hallata:

• domeeni ennast;
• selle kontaktandmeid;
• seadeid, mis määravad, kuhu veebiaadress suunab.

Kui domeen on endise arendaja või teenusepakkuja konto all, tasub see küsimus lahendada enne suuremate tööde alustamist.

Veebilehe saab vajadusel uuesti ehitada. Veebiaadressi üle kontrolli kaotamine võib tekitada palju suurema probleemi.

4. Kas veebilehe failid on alles?

Kui eelmine arendaja kadus, tuleb välja selgitada, kas veebilehe tegemiseks kasutatud failid ja muu vajalik info on alles.

Mõnikord on kõik vajalik veebimajutuses olemas ja teine arendaja saab tööga jätkata. Teinekord on seal ainult veebilehe töötav versioon ning osa arenduseks vajalikust materjalist võib puududa.

Ka see ei tähenda veel, et kogu töö tuleb nullist uuesti teha.

Kõigepealt tasub olemasolev üle vaadata ja alles siis otsustada, mida saab säilitada.

5. Lase olemasolev süsteem enne otsustamist üle vaadata

Enne otsust „parandame” või „teeme uue” peaks keegi olemasoleva lahenduse läbi vaatama.

Ülevaatus peaks andma vastuse vähemalt sellele:

• mis on praegu töökorras;
• mis on katki või pooleli;
• kas vajalikud failid ja andmed on alles;
• kas süsteem on turvaliselt edasi kasutatav;
• milliste teiste teenustega veeb ühendatud on;
• kas olemasolevat lahendust saab mõistliku töömahuga edasi arendada.

Alles pärast seda saab võrrelda, kas mõistlikum on olemasolevat parandada või teha uus lahendus.

6. WordPressi puhul ei pruugi probleem olla WordPressis

Kui tegemist on WordPressi kodulehega, ei tähenda probleem automaatselt seda, et WordPress tuleb välja vahetada.

Viga võib olla näiteks:

• vanas kujundusteemas;
• uuendamata lisades;
• omavahel tülis olevates lisades;
• varasema arendaja tehtud erilahendustes;
• aegunud serveriseadetes;
• valesti seadistatud vahemälus;
• aastaid hooldamata veebis.

Sellise lehe korrastamine võib olla palju odavam kui täiesti uue tegemine.

Kui aga veeb koosneb suurest hulgast vanadest ja üksteisest sõltuvatest osadest ning iga parandusega tekib uus probleem, võib uus lahendus olla pikemas perspektiivis mõistlikum.

7. E-poe puhul on kõige tähtsamad andmed

E-poe puhul ei ole küsimus ainult selles, kas kujundus ja tootelehed saab uuesti teha.

Alles võivad olla vaja hoida:

• tooted ja nende variandid;
• kliendid;
• tellimused;
• arved;
• laoseis;
• sooduskoodid ja hinnareeglid;
• transpordiseaded;
• maksetega seotud info;
• ühendused teiste süsteemidega.

Enne uuele lahendusele kolimist tuleb teada, millised andmed peavad kindlasti kaasa tulema.

Muidu võib näiliselt lihtne „teeme uue poe” muutuda pärast palju suuremaks tööks.

8. Vaata üle, millega veeb ühendatud on

Veeb ei pruugi töötada üksinda.

E-pood või veebisüsteem võib olla ühendatud näiteks:

• raamatupidamisega;
• laoprogrammiga;
• kliendihaldusega;
• makselahendusega;
• pakiautomaatidega;
• e-posti teenusega;
• broneerimissüsteemiga;
• mõne ettevõtte enda programmiga.

Kui vana lahendus lihtsalt välja lülitada, võib veeb küll avaneda, kuid tellimused, laoseis või muu vajalik info ei pruugi enam õigesse kohta liikuda.

Seepärast tuleb enne suuremaid muudatusi välja selgitada, millised ühendused on ettevõtte igapäevase töö jaoks vajalikud.

9. Millal tasub olemasolevat parandada?

Parandamine on sageli mõistlik, kui:

• suurem osa veebist töötab;
• vajalikud failid ja andmed on alles;
• probleemid on võimalik selgelt välja tuua;
• olemasolev lahendus teeb juba suure osa sellest, mida ettevõttel vaja on;
• muudatusi saab teha ilma kogu süsteemi lahti lammutamata.

Sellisel juhul võib täiesti uue veebi tegemine tähendada lihtsalt juba tehtud töö uuesti tegemist.

10. Millal on uus lahendus mõistlikum?

Uut lahendust tasub kaaluda, kui:

• oluline osa algsest tööst või failidest puudub;
• süsteem on väga vana ja seda on raske turvaliselt töös hoida;
• parandused tekitavad pidevalt uusi vigu;
• ettevõtte vajadused on võrreldes vana veebiga palju muutunud;
• süsteemi on väga keeruline edasi arendada;
• vana lahenduse parandamine läheks maksma peaaegu sama palju kui uue tegemine.

Ka siis ei tähenda uus lahendus, et kõik vana tuleb ära visata. Sageli saab üle tuua tekstid, pildid, tooted, kliendiandmed ja muud vajalikud andmed.

11. Et järgmine kord sama olukorda ei tekiks

Uue arendajaga koostööd alustades tasub kohe kokku leppida, et ettevõttel endal oleks ligipääs vähemalt:

• domeenile;
• veebimajutusele;
• kodulehe või e-poe haldusele;
• vajalikele välistele teenustele;
• veebilehe lähtefailidele, kui tegemist on erilahendusega.

Sa ei pea ise oskama neid süsteeme hallata.

Mõte on lihtsalt selles, et kui ühel päeval tuleb arendajat vahetada, saab järgmine inimene töö üle võtta ilma, et kõike peaks uuesti alustama.

Mida uus arendaja sinult vajab?

Esimeseks ülevaatuseks ei pea kirjutama tehnilist dokumenti ega teadma, kuidas veeb seestpoolt töötab.

Piisab, kui annad:

1. veebiaadressi;
2. lühikese kirjelduse, mis töötab ja mis ei tööta;
3. ligipääsud, mis sul olemas on;
4. info kasutatud platvormi kohta, kui sa seda tead;
5. varasema arendaja dokumentatsiooni või olulise kirjavahetuse, kui see on olemas;
6. nimekirja sellest, mida veeb peaks sinu arvates tegema.

Kui mõni neist asjadest puudub, ei tähenda see, et projektiga ei saa edasi minna. Kõigepealt tuleb lihtsalt olemasolev olukord kaardistada.

Kokkuvõte

Pooleli või katki jäänud veebiprojekt ei tähenda automaatselt, et kogu tehtud töö on kadunud.

Kõigepealt tasub säilitada olemasolev seis, koguda kokku ligipääsud ja vaadata üle, mis on alles ning mis töötab. Seejärel saab otsustada, kas mõistlikum on olemasolevat parandada, osa sellest ümber teha või alustada uue lahendusega.

3IT võtab üle ka teiste arendajate pooleli jäänud ja olemasolevaid veebiprojekte. Alustada saab olemasoleva lahenduse ülevaatusest ning alles pärast seda otsustada, milline järgmine samm on mõistlik.